Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on praegu 27 liikmesriiki. Kaasaegsel kujul rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga.
Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euro tuli kasutusele kontorahana 1. jaanuaril 1999 üheteistkümnes Euroopa Liidu liikmesriigis. Sularahana tuli euro alates 1. jaanuarist 2002.
Euroopa Liidu rahvastik 2011. aasta alguses oli üle 500 miljoni. Euroopa Liidus on 23 ametlikku ja töökeelt.
Euroopa Liidu institutsioonid on Euroopa Liidu lepingu artikli 13 järgi: Euroopa Parlament, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa Kohus, Euroopa Keskpank ja Euroopa Kontrollikoda.
Euroopa Parlament (mitteametlikult ka europarlament) on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast. Euroopa Parlamendi asukoht on Strasbourg'is. Seal toimuvad kord kuus täiskogu nädalapikkused istungjärgud. Parlamendi teised töökohad on Brüssel ja Luxembourg.
Euroopa Ülemkogu peab vähemalt kaks korda aastas tippkohtumisi, kus kohtuvad liikmesriikide riigi- või valitsusjuhid ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi president. Euroopa Ülemkogu määrab liidu laiemad poliitilised suunised ning arutab aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi. Istungid toimuvad Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigis.
Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ. See koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament. Komisjon teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve.
Mina olen pidanud gümnaasiumis õppima nelja keelt, kui lugeda nende hulka ka emakeel. Proportsioonis võtavad nad enda alla märgatava osa ajast. Sellest võib järeldada, et keeleõpet peetakse noorte hariduses väga tähtsaks. Milles seisneb keelte tähtsus?
Tuntud saksa loodusteadlane Alexander von Humboldt on öelnud, et keelte tõeline erinevus ei seisne mitte häälikute või märkide erinevuses, vaid maailmanägemuste erinevustes. Mõistes keelt, mõistame me ka maailma laiemalt. Tänu keele omandamisele oleme harjunud tegema tööd mingisuguse eesmärgi nimel.
Uurimistulemused näitavad, et kõige viljakam keeleõppe periood inimese elus on sünnist kuni 5.–10. eluaastani. Selles vanuses on lapsed võimelised omandama teist keelt kiiremini ja ilma aktsendita. Teise keele morfoloogia ja süntaks kinnistuvad samuti paremini.
Varane keeleõpe aitab õppijatel arendada positiivset suhtumist teistesse kultuuridesse ja keeltesse ning luua alus tulemuslikuks keeleõppeks hilisemas elus. Lapselt ei nõuta kohe võõrkeeles rääkimist, vaid kuulamist, arusaamist ning öeldule reageerimist.
Inglise keel on muutunud üheks tähtsamaks rahvusvaheliseks suhtluskeeleks. Võõrkeele oskus ning sellega tutvumine paneb aluse edasisele koolis edasijõudmisele, lugemusele, avatusele ja huvile maailmas toimuva vastu.
Lennureise peetakse kalliks, kuid reisima võib minna ka niinimetatud "viimase minuti pakkumist" kasutades või soodustuste ajal. Kõige odavamad on tšarterlennud — sel juhul tellivad reisifirmad lennuki kindlasse sihtkohta ja müüvad ise lennukipileteid.
Tallinnast toimuvad vahemaandumiseta lennud paljudesse riikidesse. Inimene ise valib hotelli ja toitlustamise. Valida on võimalik alates üliodavatest kuni viietärniste luksushotellideni. Reisibüroos vormistatavates dokumentides on kirjas hotelli nimetus, kategooria (tärnide arv), kahe- või ühekohaline majutus, söök, mis peab toas olema (vann, dušš, föön, teler), kindlustus. Tavaliselt on hommikusöök hinna sees. Õhtusööki pole aga mõtet tellida, sest siis jäävad kohalikud huvitavad toidud proovimata.
Kohapeal on võimalik valida ekskursioone. Päevad läbi on puhkaja rohkem omaette. Sellepärast tuleb juba kodus otsida infot sihtkoha kohta, õppida kohalikku keelt.
Linnatransport on kaasaegsete linnade üks suuremaid probleeme. Eurooplased on väsinud iga päev muretsemast selle üle, et nad õigeks ajaks tööle jõuaksid. Lisaks tekitavad peavalu liiklusummikutest põhjustatud probleemid ning nendega seotud kulud. Olukorda tuleks parandada ennetava planeerimise, uute tehnoloogiasuundade ja toetavate poliitikameetmete abil. Selle saavutamiseks tuleb töötada välja tõhusamad, taskukohasemad, terviklikumad ja paremate juurdepääsuvõimalustega transpordisüsteemid. Et kujundada transpordipoliitikat vastavalt elanikkonna soovidele ja vajadustele tuleks kaasata aktiivsesse avalikku arutelusse kõik huvitatud isikud.
Venemaa suurim linn on Moskva. Moskvas on umbes 700 bussiliini, üle 100 trolliliini, üle 40 trammiliini. Tegutsevad ka marsruuttaksod. Moskvas tegutseb Venemaa suurim metroo, samuti ka monorelss. Mööda Moskva jõge käivad praamid, mis peatuvad jõesadamates. Siiski on ühistransport puudulik.
Päeval on Moskvas parim liiklusvahend kindlasti metroo. Odav ja väga tiheda graafikuga kõigil liinidel. Kahe rongi vahe ainult 2–3 minutit. Ainult hilisõhtul muutub sagedus harvemaks ja kahe rongi vahe võib olla kuni 10 min. Trolli ja bussiga võib ühekilomeetrise vahemaa läbimine võtta vahel üle poole tunni või enamgi veel. Päeval on liiklus ikka päris hull. Võib ka lihtsalt ajada sõidutee ääres käe püsti ja tavaliselt kohe mõni auto jääb seisma ja viib reisija ära sinna kuhu vaja. Hind tuleb eelnevalt muidugi kokku leppida, sest taksomeetrit neil pole. Tasub kindlasti tingida. Mingeid ööbusse ega öötrolle moskvas pole ja metroo on samuti suletud ajavahemikul 1.00–5.30. Öösiti on parim liiklusvahend takso.
Põhilised vaatamisväärsused on Punane väljak ja Kreml. Kesklinn on väga toreoma arhitektuuri ja parkide poolest. Muidugi on Moskvas palju muuseume ja kirikuid, mida huvi korral külastada. Ning osad Moskva metroojaamad on ka nagu muuseumid või kunstigaleriid.
Firmad teevad oma kaubale reklaami. Nad maksavad ajalehtedele, raadiole või televisioonile selle eest, et võimalikult palju inimesi loeks ja näeks nende tekste ja pilte. Konkurentsis ostjate pärast teevad nad kõik selleks, et inimestelt raha kätte saada. Kas olete mõelnud, kuidas reklaam teile toimib?
Nägusad müüjad ning sugestiivse muusika ja hea aroomiga poed panevad inimesi tegema oste, millega pole hiljem midagi peale hakata. "Sa väärid paremat"-stiilis reklaamiga sisendatakse alaväärsustunnet. Reklaam püüab sisendada inimestele mõtet, et kui sa ei osta seda või teist asja, siis polegi sa täisväärtuslik inimene.
Raadios kuulutab tuntud ja tähtis isik, et ta on mingisugust aparaati kasutanud, sa peaksid ka selle aparaadi ostma. Kellele siis ei meeldiks olla tuntud ja tähtis? Ja lähebki inimene poodi ja ostab endale samasuguse aparaadi.
Ajalehereklaam teatab, et ainult need inimesed saavad rikkaks, kes sõidavad teatud marki autodega! Ja ostabki inimene viimased sendid kokku otsides reklaamitava auto.
Teleriekraanilt vaatab vastu kuulus näitleja ning räägib, et tänu reklaamitavale näokreemile või pardlile on ta saanud sellise hea välimuse. Ostke samad asjad ja teid ootab paari nädala pärast samasugune imposantne välimus! Kes ei tahaks stiilset välimust? Ja jooksebki igati nägusa välimusega tudeng poodi ja ostab endale samasuguse kreemi või pardli, mida teleris reklaamiti.
Reklaamitegijate eesmärgiks on, et lugeja, kuulaja või vaataja samastaks end reklaamitava objekti omajatega. Aga glamuurne reklaam ei tähenda enamasti head kaupa või kvaliteetset teenust, kuigi kasutab selliseid sõnu nagu "parim, moodsaim" või siis kirjeldab kaupa või teenust sõnadega "stiilne, ekstraklass". Reklaamitegijad püüavad ära kasutada inimeste naiivsust. Isegi ratsionaalselt mõtlevad inimesed jätavad tihti kahe silma vahele fakti, et reklaam toimib alateadlikult igaühele meist.
Mulle meeldib osaleda sportmängudes nagu jäähoki, jalgpall, korvpall, tennis.
Viimasel ajal mängin tihti lauatenist. Lauatennis (tuntud ka pingpongina) on sportmäng, mida mängitakse reketi ja väikese palliga täisnurksel laual. Madal võrk jaotab laua põiki pooleks. Olümpiamängude kavva võeti lauatennis alles 1988. aastal Sŏulis, ehkki maailmameistrivõistlusi hakati korraldama juba 1927. aastal.
Minu sõpradele meeldivad teised spordialad (suusatamine, jooks, maadlus).
Eestis on väga populaarne korvpall. Korvpall on sportmäng, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate reeglite tõttu laialt levinud spordiala.
Tallinn oli alates kolmeteistkümnenda sajandi algusest tuntud kaupmeeste ning käsitööliste linnana. Kogu keskaja oli Tallinn suhteliselt iseseisev. Kui võimule tuli mõni uus kuningas või keiser, siis reeglina jättis ta Tallinnale samad privileegid, mis linnal enne olid.
Aastail 1238–1346 kuulus Tallinn Taani riigi koosseisu ning sai linnaõigused Lübecki koodeksi näol 1248. aastal.
Koos paljude teiste linnadega kuulus Tallinn Hansa Liitu. Liidu liikmete arv oli periooditi erinev, aga tavaliselt oli liidus sadakond linna. Hansa Liidul olid kaubakontorid Londonis, Novgorodis, Bergenis, Kopenhaagenis ja teisteski linnades. Kauplemine käis enamasti meritsi ning peamine marsruut läks Novgorodist Londonisse läbi Tallinna, Lübecki, Hamburgi ja Brugge. Peamine kaubaartikkel oli tol ajal sool.
Rääkides keskaegsest Tallinnast kui Hansalinnast, peab siiski märkima, et see ei käi kogu vanalinna kohta. Hansalinn oli ainult osa vanalinnast, nimelt all-linn. Üleval Toompeal, mis oli müüriga piiratud, elasid ordurüütlite järeltulijad, baltisaksa aadlikud. Nemad olid peaaegu 700 aasta jooksul Eestimaa tegelikud valitsejad, kes vastavalt olukorrale vandusid truudust kas Taani, Rootsi, Poola või Vene valitsejale.
Raekoja plats on alati olnud linlastele eelistatud kohtumiskohaks.
Viru tänav on lühim tee Raekoja platsile nende jaoks, kes on linna keskuses Viru väljakul, kus kõrguvad ka samanimeline hotell ja kaubanduskeskus. Enne Viru väravateni jõudmist näeme paremal pool käsitöökauplust. Vaadates pärast väravatornidest möödumist paremale, on näha osa keskaegsest linnamüürist. Linnamüüri ääres on käsitööturg, kus müüakse sviitreid, sokke ja muud.
Viru tänavat mööda edasi minnes näeme huvitavaid fassaade. Kuigi enamik majadest on minetanud hilisemate muudatuste tõttu oma keskaegse väljanägemise, on nii Viru tänaval, kui ka vanalinnas üldiselt siiani selgelt näha keskaegne majade ja tänavate süsteem.
Enne Raekoja juurde jõudmist jõuame väikesele platsile, Vanale turule. Näeme keskaegsete portaalidega maju, mille restaureermisega on meieaegsetel meistritel sama palju tööd olnud, kui nende kunagistel eelkäijatel, kes need majad sadu aastaid tagasi valmis tegid.
Turism on reisimine väljapoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse, äri või muu eesmärgi nimel ning sellise reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine.
Mõned turismi definitsioonid lisavad piirava tingimusena, et turismireisi sihtkoht peab olema reisija alalisest asukohast piisavalt kaugel, sihtkohas viibimise kestus peab jääma alla aasta ning reisi eesmärgiks olevad tegevused ei tohi olla sihtkohas tasustatud. Vahel eristatakse ka vähemalt üht ööbimist sisaldavaid ja ühepäevaseid turismireise.
Turismiga tegelevat inimest nimetatakse turistiks.
Sihtkoha järgi võib turismi jagada sise- ja välisturismiks: esimene hõlmab reisimist ühe riigi piires, teine rahvusvahelisi reise.
Turismist on saanud kogu maailmas populaarne puhkuseviis. 2012. aastal reisis maailmas ühest paigast teise enam kui miljard rahvusvahelist turisti.
Turism kui majandusharu hõlmab ja seob mitmesuguseid teenuseid nagu transport, majutus, toitlustamine, suveniirid, ekskursioonid, kultuuriüritused, meelelahutus jms.
Адрес:
https://fervo.ru/mr/teemad2012.htm
Изменения внесены 20.12.2012.
Мати Рейнович Пентус