|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
ÕS -ma -da -me -tud -sime -nud -gem -takse
II
27 elama ela|da elame elatud
31 kõnelema kõnel|da kõneleme kõneldud
36 olema `oll|a oleme `oldud olime olnud ollakse
36 minema m`inn|a läheme m`indud läksime läinud mingem minnakse mine
IV
29 s`oolama soola|ta s`oolame soolatud -kem
30 k`auplema kaubel|da k`aupleme kaubeldud
III
28 r`ääkima r`ääki|da räägime räägitud
28 lugema luge|da l(`)oeme l`oetud
33 k`uulma k`uul|da kuuleme k`uuldud
34 `andma `and|a anname `antud -kem
34 s`aatma s`aat|a saadame saadetud -kem
35 v`õtma v`õtt|a võtame v`õetud -kem v`õttis
32 s`eisma s`eis|ta seisame s`eistud s`eisime -kem s`eisis
28 tegema teh|a t(`)eeme t`ehtud tegime teinud t`ehkem tehakse
I
38i t`ooma t`uu|a toome t`oodud tõime toonud tuuakse
37i s`aama s`aa|da saame s`aadud saime saanud
38 v`iima v`ii|a viime v`iidud viisime viinud viiakse
37 v`õima v`õi|da võime v`õidud võisime võinud
Формы всех глаголов типа kõnelema можно образовать также по типу elama.
Если основа формы сослагательного наклонения на -ksi- содержит только один слог, то у неё третья степень долготы.
Имя деятеля образуется добавлением -ja к основе супина, но в некоторых глаголах непосредственно перед -ja звук e заменяется на i: olija, panija, tulija, pesija, tegija, nägija.
Если в супине основа оканчивается на согласный, то в действительном причастии настоящего времени вместо -v используется -ev: k`uulev, `andev, s`aatev, v`õttev, m`aksev (только в именительном падеже единственного числа.)
Оба причастия настоящего времени склоняются по типу P (в генитиве добавляется гласный a). Причастия прошедшего времени не склоняются.
Kultuuri+t`arbimine. Statistika+ameti korraldatud küsitlus n`äitas, et kõige r`ohkem m`eeldib inimestele kodus telev`iisorit vaadata ja raamatuid lugeda. Kultuuri+huvidest domin`eerisid l`aulmine, t`antsimine ja m`aalimine. Naised h`indavad r`ohkem k`ontserte ja n`äitusi, aga mehed sp`orti. Põhilisteks probl`eemideks kultuuri+t`arbimisel p`eeti vaba aja ja huvi vähesust.
Afiks`aal+adv`erb. Afiks`aal+adv´erbid ehk abi+määr+sõnad on tüüp+juhul m`uutumatud sõnad, mis k`uuluvad l`auses verbi j`uurde, `andes sellele m`ingi uue tähendus+varjundi või konkretis`eerides verbi tähendust, n`äiteks „läbi (elama)“, „v`astu (v`õtma)“, „ära (s`õitma)“, „s`isse (elama)“. Afiks`aal+adv´erbid on sem´antiliselt lähedased tuletus+sufiksitele: nad moodustavad verbiga s`eondudes uue sem´antilise terviku.