Tere! Head `aega! Palun kaks piletit. Tänan. Palun vabandust. Kas te räägite vene keelt? Jah. Ei. Head isu!
| 15 | SG | PL | |||
|---|---|---|---|---|---|
| длинный вагон | pikk vagun | pikad vagunid | NOM | номинатив | nimetav |
| (цена) длинного вагона | pika vaguni (hind) | p`ikkade vagunite | GEN | генитив | omastav |
| (ищем) длинный вагон | (otsime) p`ikka vagunit | p`ikki vaguneid | PTV | партитив | osastav |
| в длинный вагон | pikasse/p`ikka vagunisse | p`ikkadesse vagunitesse | ILL | иллатив | sisseütlev |
| в длинном вагоне | pikas vagunis | p`ikkades vagunites | INE | инессив | seesütlev |
| из длинного вагона | pikast vagunist | p`ikkadest vagunitest | ELA | элатив | seestütlev |
| на длинный вагон | pikale vagunile | p`ikkadele vagunitele | ALL | аллатив | alaleütlev |
| на длинном вагоне | pikal vagunil | p`ikkadel vagunitel | ADE | адессив | alalütlev |
| с длинного вагона | pikalt vagunilt | p`ikkadelt vagunitelt | ABL | аблатив | alaltütlev |
| (стать) диннымм вагоном | pikaks vaguniks (s`aama) | p`ikkadeks vaguniteks | TRANSL | транслатив | saav |
| до длинного вагона | pika vagunini | p`ikkade vaguniteni | TERM | терминатив | rajav |
| в качестве длинного вагона | pika vagunina | p`ikkade vagunitena | ESS | эссив | olev |
| без длинного вагона | pika vagunita | p`ikkade vaguniteta | ABE | абессив | ilmaütlev |
| с длинным вагоном | pika vaguniga | p`ikkade vagunitega | COM | комитатив | kaasaütlev |
Mis m`eeldib Kristiinale ja Robertile? Kristiinale m`eeldib `ekspressiga s`õita. `Talle m`eeldib kup`ees `istuda, `aknast v`älja vaadata ja teed j`uua. Robertile m`eeldib rokk+muusika. Ta tahab kogu aeg d`iivanil `istuda ja muusikat kuulata.
Gerund`iiv. Gerund`iiv ehk "des"-vorm on pöörd+sõna infin`iitne vorm, mis väljendab l`ause põhi+tegevusega sama+`aegselt k`aasnevat ja seda ise+loomustavat tegevust. Gerund`iiv esineb l`auses a) adverbiaalina ja b) adverbi`aal+atribuudina. `Näiteks
a) It`aalia keelt `õppides sain s`elgeks ka palju `prantsus+k`eelseid sõnu.
b) `Süües lugemine ei ole hea.
Gerund`iiv võib moodustada ka perf´ekti tähendusega analüütilisi liit+v`orme nii a) personaalis kui b) impersonaalis. `Näiteks
a) `Olles lõpuks raamatu läbi lugenud, h`akkas ta kõige üle järele m`õtlema.
b) `Olles üksi koju j`äetud, ei osanud ta `endaga midagi p`eale hakata.
Söögi `ostmine. `Leiba ei ole. Oleme kõik ära söönud. Pean k`auplusse minema. `Peeter, kas sa tahad minuga k`aasa t`ulla?
Tahan küll. Mida peame `ostma?
Mul on siin nime+kiri. Kilo sard`elle, pool kilo s`inki, karp heeringaid, pool kilo k`ohvi, pakk teed, kahe+kilone pakk s`uhkrut, neli suurt pudelit sooda+vett, karp šokol`aadi, suur tort, suur salati+pea, kolm kilo kartuleid, viis tomatit.
...
Lõpuks oleme k`auplusest tagasi. Paneme ostud k`appidesse. Kas saime kõik ostetud?
Nime+kirja j`ärgi küll. Aga meil on üks probl`eem.
Mis+sugune probl`eem?
Leib jäi `ostmata!