|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
ÕS -ma -da -me -tud -sime -nud -gem -takse
II
50 elama ela|da elame elatud
53 kõnelema kõnel|da kõneleme kõneldud
54 olema .oll|a oleme .oldud olime olnud ollakse
minema .minn|a läheme .mindud läksime läinud mingem minnakse mine
IV
67 .soolama soola|ta .soolame soolatud -kem
69 .kauplema kaubel|da .kaupleme kaubeldud
III
55 .rääkima .rääki|da räägime räägitud
57 lugema luge|da (.)loeme .loetud
61 .kuulma .kuul|da kuuleme .kuuldud
63 .andma .and|a anname .antud -kem
58 .saatma .saat|a saadame saadetud -kem
60 .võtma .võtt|a võtame .võetud -kem .võttis
62 .seisma .seis|ta seisame .seistud .seisime -kem .seisis
66 tegema teh|a (.)teeme .tehtud tegime teinud .tehkem tehakse
I
49 .tooma .tuu|a toome .toodud tõime toonud tuuakse
49 .saama .saa|da saame .saadud saime saanud
49 .viima .vii|a viime .viidud viisime viinud viiakse
49 .võima .või|da võime .võidud võisime võinud
Формы всех глаголов типа kõnelema можно образовать также по типу elama.
Если основа формы сослагательного наклонения на -ksi- содержит только один слог, то у неё третья степень долготы.
Имя деятеля образуется добавлением -ja к основе супина, но в некоторых глаголах непосредственно перед -ja звук e заменяется на i: olija, panija, tulija, pesija, tegija, nägija.
Если в супине основа оканчивается на согласный, то в действительном причастии настоящего времени вместо -v используется -ev: .kuulev, .andev, .saatev, .võttev, .maksev (только в именительном падеже единственного числа.)
Оба причастия настоящего времени склоняются по типу P (в генитиве добавляется гласный a). Причастия прошедшего времени не склоняются.
Kultuuri+.tarbimine. Statistika+ameti korraldatud küsitlus .näitas, et kõige .rohkem .meeldib inimestele kodus tele.viisorit vaadata ja raamatuid lugeda. Kultuuri+huvidest domi.neerisid .laulmine, .tantsimine ja .maalimine. Naised .hindavad .rohkem .kontserte ja .näitusi, aga mehed .sporti. Põhilisteks prob.leemideks kultuuri+.tarbimisel .peeti vaba aja ja huvi vähesust.
Afik.saal+ad.verb. Afik.saal+adve´rbid ehk abi+määr+sõnad on tüüp+juhul .muutumatud sõnad, mis .kuuluvad .lauses verbi .juurde, .andes sellele .mingi uue tähendus+varjundi või konkreti.seerides verbi tähendust, .näiteks „läbi (elama)“, „.vastu (.võtma)“, „ära (.sõitma)“, „.sisse (elama)“. Afik.saal+adve´rbid on sema´ntiliselt lähedased tuletus+sufiksitele: nad moodustavad verbiga .seondudes uue sema´ntilise terviku.