Tere! Head .aega! Palun kaks piletit. Tänan. Palun vabandust. Kas te räägite vene keelt? Jah. Ei. Head isu!
| 15 | SG | PL | |||
|---|---|---|---|---|---|
| длинный вагон | pikk vagun | pikad vagunid | NOM | номинатив | nimetav |
| (цена) длинного вагона | pika vaguni (hind) | .pikkade vagunite | GEN | генитив | omastav |
| (ищем) длинный вагон | (otsime) .pikka vagunit | .pikki vaguneid | PTV | партитив | osastav |
| в длинный вагон | pikasse/.pikka vagunisse | .pikkadesse vagunitesse | ILL | иллатив | sisseütlev |
| в длинном вагоне | pikas vagunis | .pikkades vagunites | INE | инессив | seesütlev |
| из длинного вагона | pikast vagunist | .pikkadest vagunitest | ELA | элатив | seestütlev |
| на длинный вагон | pikale vagunile | .pikkadele vagunitele | ALL | аллатив | alaleütlev |
| на длинном вагоне | pikal vagunil | .pikkadel vagunitel | ADE | адессив | alalütlev |
| с длинного вагона | pikalt vagunilt | .pikkadelt vagunitelt | ABL | аблатив | alaltütlev |
| (стать) диннымм вагоном | pikaks vaguniks (.saama) | .pikkadeks vaguniteks | TRANSL | транслатив | saav |
| до длинного вагона | pika vagunini | .pikkade vaguniteni | TERM | терминатив | rajav |
| в качестве длинного вагона | pika vagunina | .pikkade vagunitena | ESS | эссив | olev |
| без длинного вагона | pika vagunita | .pikkade vaguniteta | ABE | абессив | ilmaütlev |
| с длинным вагоном | pika vaguniga | .pikkade vagunitega | COM | комитатив | kaasaütlev |
Mis .meeldib Kristiinale ja Robertile? Kristiinale .meeldib .ekspressiga .sõita. .Talle .meeldib ku.pees .istuda, .aknast .välja vaadata ja teed .juua. Robertile .meeldib rokk+muusika. Ta tahab kogu aeg .diivanil .istuda ja muusikat kuulata.
Gerun.diiv. Gerun.diiv ehk "des"-vorm on pöörd+sõna infi.niitne vorm, mis väljendab .lause põhi+tegevusega sama+.aegselt .kaasnevat ja seda ise+loomustavat tegevust. Gerun.diiv esineb .lauses a) adverbiaalina ja b) adverbi.aal+atribuudina. .Näiteks
a) I.taalia keelt .õppides sain .selgeks ka palju .prantsus+.keelseid sõnu.
b) .Süües lugemine ei ole hea.
Gerun.diiv võib moodustada ka perfe´kti tähendusega analüütilisi liit+.vorme nii a) personaalis kui b) impersonaalis. .Näiteks
a) .Olles lõpuks raamatu läbi lugenud, .hakkas ta kõige üle järele .mõtlema.
b) .Olles üksi koju .jäetud, ei osanud ta .endaga midagi .peale hakata.
Söögi .ostmine. .Leiba ei ole. Oleme kõik ära söönud. Pean .kauplusse minema. .Peeter, kas sa tahad minuga .kaasa .tulla?
Tahan küll. Mida peame .ostma?
Mul on siin nime+kiri. Kilo sar.delle, pool kilo .sinki, karp heeringaid, pool kilo .kohvi, pakk teed, kahe+kilone pakk .suhkrut, neli suurt pudelit sooda+vett, karp šoko.laadi, suur tort, suur salati+pea, kolm kilo kartuleid, viis tomatit.
...
Lõpuks oleme .kauplusest tagasi. Paneme ostud .kappidesse. Kas saime kõik ostetud?
Nime+kirja .järgi küll. Aga meil on üks prob.leem.
Mis+sugune prob.leem?
Leib jäi .ostmata!